Tulekahju areng
Esimene aste: süttimine
Tulekahju võib alguse saada mitmesugustest süttimisallikatest, nt hõõguvast suitsukonist, põlevast tikust, elektrilühisest jne. Põlev materjal eraldab keskkonda soojust ja kui soojuse akumuleerumise tingimused on soodsad, võivad kõrvalolevad materjalid süttida.
Tulekahju arenemise kiirus oleneb mitmest tegurist:
- Põlevmaterjalide kogusest ruumis
- Hoone konstruktsioonide tüübist
- Materjalide põlemise iseloomust
- Hapniku ligipääsevusest
Põlevgaas ja aur, mis eraldub kuumuse poolt mõjutatavatest elementidest, seguneb õhuga, moodustades süttiva segu. Kui gaasi temperatuur tõuseb laetsoonis süttimistemperatuurini, siis õhuga segunenud gaas süttib. Gaasi tekkimine on viimane hoiatus, et lähenemas on leegilahvatus (ingl. k. flashover). Põlev laetsoon kiirgab suurt kogust energiat, see kiirgus tõstab aga põlevelementide juures temperatuuri veel enam. Temperatuuri tõus süttimistemperatuurini mõjutab põlevmaterjalide süttimist ja põlemist ruumis – seda nähtust kutsutakse leeklahvatuseks. Selles astmes tõuseb temperatuur kuni 1100 ºC-ni, tule levimise kiirus on harilikult umbes 10 m/s.
Teine aste: põlemine
Selles astmes jõuab kuumus maksimumini. Hapniku hulk langeb kiiresti, mis vähendab põlemiskiirust. Kergsüttivaid materjale mõjutav soojuskiirgus on põhitegur, mis soodustab tulekahju arenemist.
Kolmas aste: vaibumine (jahtumine)
Tulekahju vaibumise aste tähendab, et põlevmaterjal hakkab ruumis järjest otsa lõppema. See aste tähendab põhimõtteliselt seda, et kõik ruumis olnud materjalid põlesid ära ja hoone konstruktsioonid on olenevalt ehitusmaterjalide tulekindlusest kahjustada saanud. Selles tulekahjuastmes leegitsev põlemine harilikult kaob ning selle asemele jääb hõõguv põlemine ja temperatuur langeb kiiresti.
